Eriline inimene, eriline hobune


Mõned inimesed elavad oma elu nii, et nende teod on kõigile teada. Teised on jälle rohkem omaette nokitsejad, kes ajavad oma asja pigem vaikselt ja omaette, ilma suurema kisa ja kärata. Virge Laur kuulub kindlasti sinna viimaste inimeste hulka, sest kui paljud Võnnu valla elanikud teadsid, et meie seas elab Eesti kestvusratsutamise koondise liige ja hetkel ka kestvusratsutamise maailma edetabeli liider. Virge alustas ratsutamisega 8 aastaselt ning tegeles aktiivselt takistussõiduga, kuid viimased neli aastat on ta süda kuulunud jäägitult kestvussõidule. Virge võistlushobuseks on Filly-Bella, 9 aastane Eesti sporthobune, kes peaks võnnukatele juba tuttav olema kõiksugu üritustelt, kus Filly on käinud lapsi sõidutamas, rege vedamas või rongkäike juhtimas. Eeldatavasti tänu nii mitmekülgsetele ametitele ongi Filly-Bella saavutanud kestvusratsutamiseks sobiva vastupidavuse ja kiire taastumisvõime ning kannab nüüd Eesti parima kestvusratsu auväärset tiitlit. Aastal 2007 kutsus üks sõber Virget osalema kestvusratsutamise võistlusel, mis oli nii hobuse kui ratsaniku jaoks nii raske, et Virge lubas isegi, et see jääb küll viimaseks korraks. Starte kogunes aga üksteise otsa päris palju ja tänaseks päevaks on Filly ja Virge võistlustel kokku läbinud juba üle 1500 kilomeetri. 2007. aastal valiti Virge Eesti Ratsaliidu poolt aasta parimaks kestvusratsutajaks, millele kahe aasta pärast järgnes ka parima ratsapaari tiitel. Sel suvel võideti näiteks Leedus 120 kilomeetrine sõit ning Poola 160 kilomeetrisel rajal saavutati mainekas rahvusvahelises seltskonnas teine koht. Võimsaid sõite on ette näidata hulganisti, mille tulemusena tõusidki Virge ja Filly-Bella seal sügisel kestvusratsutamise maailma edetabeli liidriteks. 2011. aasta põhi-eesmärkideks on sel võistluspaaril edukas esinemine nii Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal kui ka Põhjamaade meistri-võistlustel Taanis. Siiamaani on kõik võistlustega seotud kulud kaetud pere rahakotist, aga nüüd, mil eesmärgid juba veidi kõrgemad, hakati tegelema ka sponsorite otsimisega.
Artikli autor: Mari Saar